reede, 24. oktoober 2014

Ka kivil on hing

Lasteaiaõpetajatel pole kivist südamed – nad lubavad lastel ka kodudes meisterdada ning perega rannas, põlluservas, pargiteel käia. Sügisesel koosolekul pandi lapsevanematele aga väike kivi südamele – kõik leitud kivid tuleb lasta koju viia.
Kodudes selgus, et kividel on hing. Mõni kujutas end ette putukana, mõni uhke ehitisena, teine jälle looma-linnuna. Mitmed kivid tundsid end inimestega sarnasena. Osad tahtsid olla osa leiutisest. Ka ehtena tundis end mõni või hoidisena. Leidus ka kivisid, kes tundsid end hästi osana mitmekülgsest maastikust. Pered aitasid kividele natuke hinge avaldamisel kaasa – lisades värvi, traati, paelu või muud käepärast. Mõned väärikad kivid (nt rändrahnud, sammaldunud hauakivi) koju viimist ei lubanud, kuid aja selfie tegemiseks leidjatega nad võtsid. Suur paitamise kivi pidas end niigi väljendusrikkaks ja aegu näinud kivististe tingimus oli, et nad paigutatakse luubi alla.

Ka lapsevanemad on lahke südamega ja kivid lubati mõneks ajaks lasteaeda – kivid avaldavad oma hinge Kopli Lasteaia fuajees alates 22. oktoobrist.

Lasteaia hoovi on ammustest aegadest külvatud erineva suurusega kive, kes laste mängudes juba ka varem osalised on olnud – lood nendest tegevustest pandi kirja. Selgus, et kivisid peavad lapsed oma sõpradeks, kellelt võimalik tuge saada kui teised lapsed mängu ei kaasa. Vahepeal on kivid ka piraadilaevad, linnupesad, köögid, kodud... Kivid pugesid ka muudesse lasteaia tegemistesse. Õuealal ja rühmades sätiti üles erinevad mängud, kus abilisteks kivid. Eesti rahvuskivi lasteaia seinas teadustas, et lisaks meie väärikale lasteaiale on paekivist ehitatud ka Toompea loss.

Põnev on see kivide maailm!
Õpetaja Eva loodud kividoomino


Silja Järve
Vetepesa õpetaja

pildid: Marika Ärmpalu

Vanemõpetajast muusikaõpetaja

Kopli Lasteaia muusikaõpetaja Kadri Toomeste atesteeriti  25. septembril vanemõpetajaks.
Kadri on harinud lapsi ja õpetajaid sütitades neis laulurõõmu ja tantsulusti.
Aitäh talle selle eest!


Marika Ärmpalu
Direktor

reede, 17. oktoober 2014

Õpetajate päev Kopli Lasteaias

2.-3. oktoobril tähistati Kopli Lasteaias õpetajate päeva. Seoses sellega astusid laste ette „uued õpetajad“ – neljapäeval värske katsetusena lapsevanemad ja reedel pikaaegse traditsiooni kandjatena õpilased Pelgulinna Gümnaasiumist.

Küsisime, mida arvasid meie oma lapsevanemad õpetajaks olemisest:

Mida uut said teada õpetajatöö kohta rühmas?

Suvi Mari ema: ”Kui raske on ikkagi nii paljudele tähelepanu pöörata. Olles tulnud just rühma, tahaks tegelikult (optimistina) kõikidega suhelda... Tore oligi see, et need, kes minu vastu huvi tundsid, tulid ka rääkima ja küsima asju.”

Maru ema: ”Kuidas küll õpetaja suudab selles suures häälte ja helide suminas kuulata ja aru saada, mida talle räägitakse ja seal juures veel mõelda ka? Ja kui tekib tüli – kes süüdi on, kuidas lahendada??? Õpetaja teab :)”

Mattiase ema: ”Vetepesa rühmas on lapsed harjunud asjaoluga, et õpetaja oskab väga hästi ja kiiresti joonistada ning teda ei heiduta kui õhtu jooksul tuleb kümneid pilte neile värvimiseks välja mõelda ja paberile panna. Samuti oli pisuke üllatumine sellest, et 5-6 aastaste rühma lapsed saavad väga kiiresti õueriietesse :)”

Marianne ema: ”Lasteaias kogesin, kui kerge on lastes tegelikult tekitada huvi-hasarti ja teadmistehimu, kui neil on vastav eelsättumus ja meelestus. Ootasid ju nemadki põnevusega, et mis nüüd saama hakkab. Huvi ja hasardi tekitamise ülesandega sai suurepäraselt hakkama Meribeli isa oma ettevalmistatud mängude ja viktoriiniga, kiitus talle!  Ja lastel nägin, et nad on väga julged, tähelepanelikud ja loomingulised, seda viimast ka meisterduste kaudu, mida tegime hiljem Isabeli emaga. Ja veel nägin, et tegelikult on meis kõigis ikka veel alles laps ja et ta tuleb meeleldi välja mängima, kui me, suured inimesed, tegeleme oma pisidega.”

Milline oli kõige meeldejäävam hetk?

Suvi Mari ema: ”Õhtuoote ajal ma sisse elada ei saanud, sest Oliver tõmbas endale kana-nuudli supi peale ja kui õpetaja abi Liivi tegeles põhjalikumalt põranda ja laua, siis mina Oliver sokkide ja sandaalidega. Vahetasime püksid, olime nurga taga köögis ja see oli omamoodi põnev "sala" tegevus. Ta oli väga leplik riiete ja kõige suhtes. Mina siis loputasin nuudleid tema sokikestest ja sandaali rihmade vahelt – päris naljakas! Aga kohe selge märk sellest, mida kõike koguaeg juhtuda võib :)”

Mattiase ema: ”Kõige toredam oli see, et lapsed võtsid "uusi õpetajaid" kohe omadena. Tüdrukud käisid ja kallistasid, poistel oli palju näidata ja jutustada. Probleemide/pisitülide puhul julgeti abi paluda. Väga tore oli!”

Maru ema: “Mulle väga meeldis! Aeg lendas – ma jõudsin kolme koos veedetud tunni jooksul ainult paarile tüdrukule patsid pähe punuda ning mõned lossid joonistada ning juba oligi koju mineku aeg käes :)”

Marianne ema: ”Üldse oli see tore õhtupoolik ja midagi eriti silmapaistvat ei oskagi välja tuua. Või siiski, et äkki oli selle õhtupooliku puhul eriline see, et sel korral tuli lasteaeda järgi oma emale hoopis eelkoolilaps Marianne :) Mu soov ja soovitus kõigile lastevanematele – rohkem koosmängimist ja -olemist, meie lapsed hindavad seda väga!”

Kuid mida arvasid sellest kõigest lapsed? Mis neile meeldis ja mis eriti meelde jäi?

Vastavad Tuultepesa lapsed:
„Mulle meeldis, kui me vahetasime kleidid ära – see oli selline mäng. Meribeli isa ise mõtles sellise mängu välja.“
„Mulle meeldis see, kui ma tegin käbidest ja tõrudest öökulli. Ma ise mõtlesin selle välja. Päeva tegi eriliseks, et me mängisime igasuguseid toredaid mänge. Ma arvan, et emmed-issid said õpetaja ametiga hakkama!“
„Ma tahaksin, et teinekordki tuleksid emmed-issid meiega mängima.“
„Meil oli „uueks õpetajaks“ üks poiss ja ma sain meisterdada väikest paadikest.“
„Mulle meeldis see, kui me läksime õue ja me andsime koolipoisile pihlakaid. Tema sõi need ära ja ütles, et on hapud.“
„Ma tegin ühe hobuse. Koolipoiss ütles, et see on ilus. Ta oli meiega sõbralik.“
„Mulle meeldis, kui me joonistasime. See oli tore päev! Iga õhtu võiks nii olla!  (mõttepaus) Aga kui koguaeg nii oleks, siis vist varsti hakkaksime oma õpetajaid taga igatsema.“


Kadri Toomeste
Muusikaõpetaja

pildid: Marika Ärmpalu