kolmapäev, 30. september 2015

Uus Linnupesa turvaaed

Igal asjal siin elus on oma aeg. Miski pole igavene. Aeg ehitada ja tulemust nautida, aeg lagunenud ehitisest vabaneda. Puit on mõnus ja inimsõbralik, kuid kahjuks mitte väga pika elueaga materjal, seda eriti välitingimustes. Eestile on aga omased neli erinevat aastaaega: nendega kaasnevad küll kõrvetav päike, paukuv pakane, rõsked udud, paduvihmad, tuuletormid – selliste loodusjõudude tegevusele juba vastu ei saa.
Nii juhtus ka Kopli Lasteaia suurele õuealale 15 aastat tagasi ehitatud sõimerühma turvaaiaga. Selle aia eluiga sai otsa! Rõõm on aga tõdeda, et Linnupesa kullapaid ei pea mitte selle pärast kurvad olema, sest nüüdsest – septembrikuu viimasest päevast alates on õuealal taas uhiuus heleroheline puitlippidega piirdeaed. Meie – Linnupesa lapsed ja õpetajad lubame mitte sinna peale kividega kriipse vedada ega aeda ronimisharjutusteks kasutada. Nii peab ehk seekordki aia eluiga 15 aastat vastu. Aga äkki isegi rohkem :)
Oleme õnnelikud ja tänulikud!


Maret Kougija
Linnupesa õpetaja

esmaspäev, 21. september 2015

Tuultepesa vuhises maailma lõppu ja seeneriiki

Verivärske Tuultepesa lendab nüüd tihti majast välja tarkusi püüdma. Kaks esimest retke on tehtud, kolmas kohe ees...

Saanud selgeks, kus täpselt asub lõunapoolus ja et seal peale pingviinide rohkem midagi polegi, tutvusime Lennusadama väljapaneku "Võidujooks maailma lõppu" keskel varustusega, millega kunagi kanged mehed tundmatust avastama asusid. Julgemad kasutasid ka võimalust ületada muuseumi kaarsild – seda teinud, valdas paljusid ilmselt sarnane emotsioon, nagu lõunapooluse avastajaid, kui nad oma eesmärgi saavutasid. Suured tänud kutse eest laste endisele õpetajale Eva Ronk´ile, kes nüüd Lennusadamas tegutsebki.
Seenenäitusel Eesti Loodusmuuseumis nägime ilusaid, põnevaid, mürgiseid, söödavaid ja värviandvaid seeni. Õpetaja Kätlin jagas sirmikusöömise elamust. Tuultepesale oli põnev teadmine, et uus seenering võib kusagil arenema hakata tänu tuulele, kui tuul eoslehed laiali kannab.
Seenering pakkus mänguainest ka lasteaeda. Nii sündis õppemäng ajamõiste "aasta" kujundamiseks, kuude nimetuste ja nende järjekorra kinnistamiseks:
Lapsed moodustavad kätest kinni hoides ringi, koos loendatakse 12-ni.
Õpetaja: "Aasta sai täis, ring kasvab väikese sammu võrra väljapoole."
Loendatakse jälle 12-ni, korratakse ringi suurenemist, seejärel nimetatakse järjest kuude nimetused. Ringi suurendatakse iga aasta järel ja niikaua, kuni saab veel kätest kinni hoida. 
Ring peab olema ümar, ringi sisse ei saa keegi jääda, sest ka looduses pole seeneringi sees ühtegi seent :)

Uuel nädalal tuhiseb Tuultepesa kinno Artis koos Jänku-Jussiga väärtustama kodumaist toitu ja piima. Kaasa võtame ühistöö "Minu Eesti toit – seenesoust" :)


Silja Järve
Tuultepesa õpetaja

neljapäev, 3. september 2015

Kõik on uus septembrikuus

September ongi käes ja uus õppeaasta päriselt alanud.

Kuna 2015. aasta suvetuul senised Tuultepesa lapsed koolipinkidesse kandis, oli aeg jälle rühmad ringi ristida.
Igast endisest sai uus, igast väiksemast taas veidi suurem:

Linnupesast sai Liivapesa,
Liivapesast sai Päikesepesa,
Päikesepesast sai Vetepesa,
Vetepesast sai Tuultepesa.

Linnupesa aga, oh üllatust, oli täitunud täiesti uute uudishimulike põnnidega! :)

Kuna kolmapäevasel ristimispäeval oli meri vihma näol ise meie juurde tee leidnud, siis toimus tseremoonia sealsamas meie lasteaia tagahoovis. Kõigepealt lauldi rühmadele nende uued nimed külge ning siis asuti selle kinnituseks merekividest võluputru keetma. Pudru sisse käisid kõikvõimalikud head soovid, nii nagu ka laulu sisse. Võlupuder valmis, said kõik seda mekkida ning sissesöödavast võlujõust puudutatud.

Tuultepesa ja Vetepesa julgesid vaatamata väikesele vihmasabinale siiski ette võtta ka jalutuskäigu Kopli lahe äärde. Mida lahedat seal nähti, tehti ja leiti, sellest juba mõnes järgnevas postituses :)


Kadri Toomeste
Muusikaõpetaja

pildid: Marika Ärmpalu ja Kadri Toomeste