reede, 28. oktoober 2016

Päikesepesa peenrategu

Emma-Liisa ema Elyca selgitab:

Oktoobrikuu viimane nädal leidis end olevat sobiva üheks vahvaks peenrameisterdamiseks. Kuidas siis saab peenart meisterdada? Tavaliselt on vaja ainult muld kokku kuhjata ja valmis... ja tavaliselt tehakse selliseid asju ju kevadel. Aga võta näpust! Meie teeme enda peenra mulla sisse! Ja selleks ongi meil vaja sügist, koos tema langenud okste, lehtede, põhu ja kartulikoortega. Edasi tulevad appi looduslik mullafauna ja kõige klassikalisem lasanjeretsept. Kui kõik need komponendid kihtidena üksteise peale panna, tekib mutukatele-satikatele nii oivaline pidulaud, et nad selle kallal väga agaralt toimetama hakkavad. Niimoodi nad seda talv läbi valmistavad ja kevadeks on meie ilus peenar valmis istutamiseks. Nii lihtne ja loogiline! Ja lastel üks päris aiatööde päev mälestuseks :)

Lapsed sõnastavad kogetut:

Marten: Tegime peenart. Viskasime oksi, panime papikaste, lisaks viskasime peenrasse nisu – tean sellest kõike. Riisusime lehti.
Robin: Tegime peenart. Mina panin oksi, lehti, heina. Veel sõitsin käruga ja lehehunnik oli käru peal.
Hugo: Ma panin õues heina, lehti, porgandit. Lisaks riisusin lehti.
Maria: Õues kastsin kastekannuga ja peenrasse panin pulki, lehti, porgandikoori, kartulikoori, banaanikoori ja papitükke.
Säde Mai: Mina riisusin õues lehti ning kastsin peenart. Lisaks korjasin oksi ja panin peenrasse.
Martin Ralf: Tegin õues kaks tööd: töötasin rehaga ja tõin pulkasid, siis läksin mängima.
Johannes: Õues riisusin, kastsin. Veel viskasin pulkasid ja lehti peenrasse.
Eliise: Riisusin lehed kokku ja panin banaanikoorte ja muu peale. Lisaks korjasin puuoksi ja asetasin need papi peale. Kõigepealt andis Emma ema mulle papid ja ma panin need muru peale. Lisaks kastsin koos onuga suurest kastekannust, nii et tema hoidis kinni ja meie ka.
Emma-Liisa: Täna kasvatasime taimi. Panime kõige pealt papi alla, siis kastsime, siis panime oksi, siis lehti edasi trampisime peal ja lisasime koori  muna, kartuli, porgandi, kaalika ja banaani. Siis ma enam ei teagi. Hoime seda kuni hommiku suveni ja paneme siis taimed.
Bibi: Tegime õues aiatööd. Mina panin heina ja lehti ning kastsin roosa kastekannuga peenart. See peenar on sitikatele ja satikatele, kes on mulla all.
Maru: Tegime peenart. Panime oksi peale, panime lehti peale, panime väetist – kartulikoori, porgandikoori, munakoori. Varsti saab lehest ja oksast muld ja siis saame panna sinna lilled.
Matilda: Õues tegime peenart. Lükkasin käru lehtede hunnikusse. Panin lehed peenra sisse.
Loore-Bethel: Panime koori peenrasse ja kastsime seda. Lisaks panime pappkaste ja heinaasja (ma ei tea mis see täpselt oli).
Emili: Meisterdasime peenart  panime kartulikoori, kaalikakoori, sibulakoori. Varsti läheb see mullaks.
Stefan: Täna õues riisusin lehti ning panin hunnikusse. Pärast panime lehed peenrasse. Lehtedest saab muld.


Paula Perner
Päikesepesa õpetaja

kolmapäev, 26. oktoober 2016

Pillid tulid külla

Kui koolilastel on VAHEAEG, siis lasteaia lastel on LAHE AEG, sest koolilastel on aega tulla külla ja kaasa võtta kõik oma põnevad pillid. Just nii juhtuski täna Koplis...

Oma viiulitel lasid kõlada Mirjam (Tuultepesa) ja OskarPlokkflööte tutvustasid 2015. aasta vilistlased Marianne ja Ursula, kes muide pillipisiku saidki kaasa lasteaia muusikatundidest. Joosep aga oli kaasa toonud lausa kohvriga rahvapille – parmupill, reasvile, torupill – ja ühe hariliku ukulele, mille saatel üheskoos laulgi lahti löödi. 
Suur-suur tänu pillilastele!

Kadri Toomeste
Muusikaõpetaja

laupäev, 22. oktoober 2016

Tuli ja vesi

Tuultepesa nädalas said kokku suured vastandid  TULI JA VESI. Lisaks tavapärastele temaatilistele õppetegevustele leidis nädala jooksul aset kaks põnevat kohtumist...

Teisipäeval käisime õppekäigul Viimsi Rannarahva Muuseumis, kus võtsime osa veekeskkonnaprogrammist "Olen mere sõber". Selgus, et kõik on kõigega seotud ja merd tuleb hoida. Muuhulgas vaatasime õppevideosid merereostusest, joonistasime plakateid merehoiust ning saime proovida pisut mereröövli elu.

Kolmapäeval tuli meile aga külla Kopli tuletõrjekomando programmiga "Tulest targem". Saime õpetusi tuleohutusest ning sellest, kuidas õnnetuse korral targalt käituda. Nägime lähedalt tuletõrjuja varustust  ning saime teada, et suitsuandur on üks väga tähtis elupäästja. Õues demonstreeriti päris ehtsat tuletõrjeautot  ühes meekonna, varustuse ja sireeniga.

Suur aitäh põnevate õppepäevade eest  oleme jälle targemad ja tähelepanelikumad, mere sõbrad ja tulest targemad!



Merle Tõnurist ja Kadri Toomeste

esmaspäev, 17. oktoober 2016

Sveiki ehk külalised Lätimaalt

12. oktoobril kell 14.30 külastasid Kopli Lasteaeda muusikaõpetajad Lätist. Külalised uudistasid lasteaia imelist maja, huvitavat näitust ning muusikatundi. Muusikaõpetaja Kadri tegi Tuultepesa lastega koos avatud muusikategevuse teemal „Sügis. Mets. Vihmasadu“. Tegevuses said lapsed esitada õpitud sügiseteemalist repertuaari, mida õpetaja Kadri oli oskuslikult sidunud ja põiminud, näidates muusikaõpetamise meistriklassi nii laulmises kui pillimängus ning võimalusi Orff`i  metoodika kasutamiseks lasteaias.

Õpetaja Kadri ja lapsed tõid saali kaunid helid, hääled ja muusika, kostitades külalisi kujutlusega ilusa sügise tundest Eestimaal. Oleme tänulikud, et sellised väikesed imed sünnivad meil iga päev  aitäh, õpetaja Kadri!

SIIN lätikeelne artikkel külaliste Eesti kogemusest ja SIIN nupuke Õpetajate Lehest :)

reede, 14. oktoober 2016

Kolletamispäev Linnupesas

Täna tähistas Linnupesa KOLLETAMISPÄEVA
Kõigi riietel leidus kollast või oli see üleni kollane.
Õpetaja Kadri tõi laulutundi kollase korviga pille ning sügisevärvilised lehed.
„Igal asjal oma pesa” mängu käigus pidid lapsed asetama korvi kogutud kollased mänguasjad oma õigetesse kohtadesse – lapsed teavad väga hästi kus on iga erineva mänguasja õige pesa!
Kollaste prillide läbi vaatasime maailma nii toas kui õues veelgi kollasemaks.
Kõige olulisem – otsisime kolletamise märke Linnupesa aia taga kasvavalt lehiselt ning vahtrapuult. Lehed sahisesid ja lõhnasid just nii nagu nad sügisel peavadki!!!


Silja Järve
Linnupesa õpetaja

esmaspäev, 10. oktoober 2016

Lasteaialt lasteaiale, õpetajalt õpetajale

Õpetajate päeva nädalal külastasid Kopli Lasteaeda kolleegid Lasteaiast Päikene.
Uudistati maja, vahetati kogemusi, jagati muljeid. 
Teemadeks töökorraldus, õppekasvatustegevused ning loomulikult lähenev õpetajate päev.


Marika Ärmpalu
Direktor

reede, 7. oktoober 2016

Näitusekülalised

Rühmatäis lapsi ja nende õpetajad Lasteaiast Maasikas käisid juba meie mereteemalist sügisnäitust uudistamas.

Õppealajuhataja Heidi kirjutab:
"Veelkord suur aitäh põneva näituse eest, tänud ka õpetajatele, lastele ja lapsevanematele. 
Saime huvitavaid ideid ja õpetaja saab nähtu põhjal teemat edasi arendada."

Aitäh heade soovide eest!

neljapäev, 6. oktoober 2016

Sügisnäitus "Seda paati pole tehtud linnuluust"


Kopli Lasteaed tähistab jätkuvalt Merekultuuriaastat.  Iga-sügiseseks kunstinäituseks on lasteaia plaadikividest siksakilise lainetusega fuajee põrand muutunud PAADISADAMAKS. Suvisel Lõputrallil maalitud purjed on taas heisatud. Kohad kaide äärde on saanud kõik suvel meisterdatud või spetsiaalselt näituse tarbeks kokku klopsitud paadid, laevad, parved, purjekad, allveelaevad, lootsikud, praamid, kakuamid.

Nagu laulusalmgi ütleb, siis tõesti ühtegi alust linnuluust meisterdatud pole. See-eest leidub kõike muud: plastiliini, pappi, plastikut, puitu ja puukoort, suvikõrvitsat, penoplasti, kartongi, paberit, pilliroogu, puulehti, fooliumit...

Meisterdamises võis osaleda kogu pere. Ainus, kuid oluline tingimus oli, et veesõidukit luues tuntaks koostegemise rõõmu. Lasteaia paadisadam sai uhke ning mitmekülgne.  Igal rühmal on oma kai, mille äärde alused on randunud. Siin näeb suuri, eriti suuri, väiksemaid ja eriti pisikesi aluseid. Kõik veesõidukid on kodudes ristitud lapse nimega.

Miks ripuvad näitusel ka triibuline särk, kuivatatud särjed ja piip, maailmakuulsate kunstnike reprod – seda saavad näitusekülastajad juba ise nuputada. Selge on see, et ega nad seal ilmaasjata tolgenda :)

Mõtteid näituse külastamiseks

 Iga laps räägib enda laevast – kellega meisterdas, mis materjale kasutas, milliseid sõitusid selle laevaga teha saab (kauba vedamine/lõbusõit/kalapüük vm).
 Lapsed keeravad oma kaile selja, õpetaja võtab ühe laeva ära – milline/mis kohast on kadunud?
 Leia oma käi äärest/ näituselt kõige suurem laev ja kõige väiksem laev.
● Lugemisharjutus suurematele lastele: Mis on maailmakuulsate kunstnike nimed, kelle maalidel on kujutatud mereteemat? Kas hääldatakse samamoodi kui loetakse?
 Miks on näitusel paadid-laevad-parved? Merekultuuriaasta. 
● Kust on pärit näituse sildi purjed? Lõputrall/Merepidu.
 Miks on näitusel  triibuline särk, kuivatatud särjed ja piip, kunstnike reprod?

Mõisted seoses mereteema ja meie näitusega
[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat":

Paat   väike, hrl pealt lahtine veesõiduk
Laev  suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)
Parv  veetav, veevoolu v inimjõu abil liikuv kõrvuti asetatud palkidest, ujukitest vm koostatud veesõiduk
Kakuam  suur seisevnoot hrl räimepüügiks
Kai  rajatis sadamas laevade randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks (laeva laadimine käsitsi või kraanaga) ja lossimiseks (laeva tühjaks laadimine)
Randuma  merelt vm suuremalt veekogult randa, kalda äärde jõudma
Sadam  veetranspordivahendite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga
Mast  tugev kõrge püstloodne v ahtri poole veidi kaldu olev puu- v raudpost, mille külge kinnitatakse (purje)laeva purjed ja muu taglas (laeva purjesid, tulesid, signaallippe jms kandvate peelte kogum ning selle ja purjede hoidmiseks ja seadmiseks vajalikud trossid)
Merehõnguline näitus ühes paadisadamaga on veel üleval. Tulge vaatama ja imetlema!


Eva Eslon-Konnapere, Päikesepesa õpetaja
Silja Järve, Linnupesa õpetaja

Pildid: Kadri Toomeste