reede, 13. oktoober 2017

Leivanädalast


Vetepesa ja Tuultepesa toimetused leivanädalal olid vägagi tegusad.

Rühmades algas leivanädal teraviljade tutvustamisega.
Kuidas jõuab teravili leiva sisse?
Sellele küsimusele aitas vastuse leida M. Kesamaa "Keda kiita leiva eest?"
Leivaastja, mõla, leivalabidas- neid esemeid kasutati vanal ajal leiva tegemiseks. Vetepesa rühma lapsed lahendasid edukalt ristõna, milles  oli peidus leivateoks oluline. Kõige põnevam fakt laste jaoks oli, et leivaastajat ei pestud kunagi veega, vaid tainas lasti anuma seinadele ära kuivada, seejärel kraabiti see maha.
Leivanädalal ise leiba ei küpsetanud, kuid savist voolitud leivapätsid pistisime küll ahju küpsema.
Leivanädala lõpetasime erinevate leibade degusteerimisega. Lapsed nuusutasid, vaatasid ja maitsesid. Hindamiseks kasutasime kleepse: roosa- kõige maitsvam, roheline- meeldis kõge vähem.
Õpetajal oli kaasas peen-, must-, kanepiseemne- ja rukkileib.

Laste arvamus: PEENLEIB on hea, lõhnab hästi, maitsev, magus, pehme, teistest pehmem.
RUKKILEIB on hapukas, väga maitsev, kõvem kui eelmised, kibe.
MUST LEIB on natuke hapukas, paras, nii hea lõhnaga, hästi selline pehme, sooja-ja hapuka maitsega, ilma seemneteta, tavaline.
KANEPISEEMNE LEIB Chia seemnetega on erinevate seemnetega, hapukas soolane, normaalne, mõnus, kare, pehme. 
Peenleib osutus Vetepesa rühma lemmikuks, kogudes enim roosasid kleepse.

Kõige rohkem rohelisi kleepse kogus, kanepiseemne leib, see leib lastele väga ei maitsenud.

Lapsed said näidata oskusi võileibade tegemisel. 

Degusteerimiseks on alati kõige parem, isetehtud võileib.

Korraldasime Tuultepesa rühmas väikese näituse pealkirjaga "Lõbusad võileivanäod". 
Lapsed said koduse ülesande, valmistada omamoodi "näoga" võileib. 
Nagu piltidelt näha võib, ei jäänud väikestel kokkadel fantaasiast puudu.
Aitäh võileivameistritele ja aitäh ka lastele, kes armastavad leiba süüa ja peavad leivast lugu!


Kennethi imeline munalill lepatriinuga kannab nime "Tupsu". Idee pärineb internetist.

Pauli pere tõi võileiva, mille vahel oli burgerijuust. Paul pani võileivale nimeks hellitlevalt "Tulli".
Maarit : "Emme arvas, et keegi ussi ei tee, tahtsime olla erilised. Meile meeldivad ussid". Võileiva nimi on "Rõõmus uss".

Anete-Liis: Minu võileiva nimi on "Rõõmus tüdruk". "Me mõtlesime, et kõik teevad soolast ja meie tegime magusa".

Ken- Andersi tore võileivanägu – oliividest silmad ja paprikast suu, lisaks vahvad juustujuuksed.
Arabella: "Võileiva nimi on "Lenne". Meie saime jõhvikad Valgjärve rabast. Ise korjasime".
Vetepesa õpetaja,
Karit Mattis
Tuultepesa õpetaja,
Aliina Luht








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar