esmaspäev, 12. veebruar 2018

Päikesepesa tegus nädal

Veebruarikuu teema – TULE JÕUD, 112 andis lastele uusi teadmisi ning korrati üle eelnevad teadmised tule kasulikkusest ja ohtudest. Saadi teada kuidas koopainimesed tuld tegid ja hoidsid; tuli annab soojust ja valgust; tule paistel saab ennast soojendada ja riideid kuivatada; tuli aitab metsloomi peletada; tulel saab süüa valmistada; jaanipäeval tehakse jaanilõket; olümpiamängudel süüdatakse olümpiatuli ja...Tulel on ka pikk keel. Tasub tulele vaid selg pöörata, kui tule keel hakkab limpsima kõike, mis keeleulatusse satub. 
Lapsed proovisid mängult helistada päästeteenistusse ja kutsusid abi. Korratud sai üle oma ees- ja perekonnanimi ning uue teadmisena õpiti oma kodust aadressi ütlema. 
Numbrikombinatsioon 112 sai laoutud kelkudega ka valgele värskele lumele, et see paistaks hästi silma ja jääks meelde!


Loodame, et keegi ei pea kunagi helistama hädaabinumbril, kui aga seda tuleb teha, siis on teadmised olemas, kuidas sellises olukorras toimida. Jätame meelde vanarahva tarkuse: "Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi!“

Päikesepesa õpetaja: Maret Kougija
Fotod: Anett Mill


reede, 2. veebruar 2018

Herbert Johansoni konverentsipäeva aukülalised

Säravad prouad hoiavad teravat pilku alushariduse teekonnal.
Selja taga väärikalt hoitud ajalugu ja lastekonverentsi Herbert Johansonile pühendatud päev aga siin ja praegu Poska Lasteaia direktor Helve-Annela Õisma (vasakul), Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi endine spetsialist Mare Torm (keskel), Kopli Lasteaia direktor Marika Ärmpalu (paremal).

Muinasjuttu kaemas

Ilmas olla on nii hea, meil on nii hea,
olemata olema ei pea, ei pea...


27. septembril 2017, algas muinasjutt Kadriorus, Lasteaias Lotte. 
Sarnane, aga samas nii erinev, Kopli Lasteaiaga, kus on muinasjutt kestnud juba pea 100 aastat.

Kolmapäeval 31. jaanuaril käisid Kopli lasteaia õpetajad, seda värsket muinasjuttu ise kaemas.
Suured tänud personalile, kes meid nii soojalt vastu võtsid!


Laste konverents Tuultepesa





Meie kaunis lasteaiahoone valmis 1928. aasta augustis. Arhitektiks hinnatud mees - Herbert Voldemar Johanson. 

Arhitekti mõju on raske alahinnata, viibime ju tema loomingu keskel iga päev, veetes aega Kopli Lasteaia avaras ja elegantses hoones. Seega ei ole vaja otsida põhjuseid, miks Tuultepesa rühm valis Kopli Lasteaia sajanda sünnipäeva auks peetud konverentsi teemaks „Arhitekt Herbert Voldemar Johansoni elu ja looming“Tänutundest sündis lavastus, mis lastepärases kuues tõi vaatajateni killukesi Herbert Johansoni elust.

Konverentsiks valmistumine oli põnev protsess. Tutvusime Herbert Johansoni loominguga. Külastasime Ristiku Põhikooli, kus kuulasime ettekannet kooli ajaloost. Lapsed märkasid, et koolimaja on meie lasteaiaga väga sarnane- kaaraknad, puitpaneelid seintes, sisekujunduselemendina sik-sak mustriline trafvarett lae all. Arhitekti käekiri on kergesti äratuntav ja stiilipuhas.


Lapsed  püüdsid ka ise olla arhitektid, meisterdades paberist maju. Johansoni hobist inspireeritult maaliti lilli, valmisid omanäolised joonistused- portreed härra Herbert Johansonist.
Tuultepesa õppis palju ja lavastus Herbert Johansonist andis eduelamuse nii lastele kui ka õpetajatele.


Täname kõiki, kes toetasid meid selles õppeprotsessis! Aitäh vanematele, kes leidsid lastele etenduseks ajastuhõngulised kostüümid!


Tuultepesa õpetajad Janelle ja Aliina

neljapäev, 1. veebruar 2018

Laste konverents Vetepesa






Vetepesa rühma jaoks tähendas konverentsi teema, et peame Kopli poolsaarelt avastama need „pärlid“, mida saaksime kasutada oma ettekandes ning samas mõtlema ka selle peale, kuidas tuua see kõik väikeste kuulajateni. Oma silm on kuningas!

Et need „pärlid“ poolsaarelt üles leida, tegid õpetajad pisut eeltööd. Kasutasime raamatuid, uurimistööd ja internetti. Välja valinud kaheksa sihtkohta, mis meid puudutasid, seadsime sammud Kopli poolsaare tippu, et „pärlid“ oma silmaga üle vaadata.
Valisime välja meile kõige olulisemad: Kopli jämedaim harilik tamm, Mereakadeemia, Süsta park, Professorite küla, must-valged pildid aedade peal, Püha Nikolause kirik, Kopli liinid ja Kase park.

Õppekäik oli informatiivne ja põhjalik. Kogutud info ja lapse arusaam antud sihtkohtadest tuli üles kirjutada. Igapäevaselt antud infot kasutades, panime kokku oma ettekande.

Vetepesa rühma ettekanne kõlas ja paistis kui meie igapäevane õppetegevus rühmaruumis. 
Ema, kes kiirustas hommikul vabrikusse tööle, tõi oma lapsed lasteaeda. Kasvataja võttis nad soojalt vastu ja koos alustati hommikuringiga.

Hommikuring algas tervituslaulu ja reeglite meeldetuletamisega. Seejärel istusime suure kaardi ette, mis tähistas Kopli poolsaart. Algas vestlus õpetaja ja laste vahel, meenutamaks läbikäidud teekonda.

Robin: Oma retke alustasime trammisõiduga Marati peatusest. Saime sõita kaks peatust, kui pidime juba väljuma. Kopli poolsaare tippu saab nii bussi kui trammiga, meie sõitsime number 2 trammiga.
Trammilt maha minnes olime nii elevil, et rikkusime liikluseeskirju. Läksime vales kohas üle tee. Õnneks, sel hetkel autot ei tulnud ja kõik läks hästi. Nüüdsest oleme tähelepanelikumad.

Emily: Me jõudsime Kopli jämedaima tammeni, mille ümbermõõt on ligi 5m. See harilik tamm on 330 aastat vana. Sellepärast võime teda nimetada ka saladuste puuks. On ta ju seisnud seal niii kaua. Puu on näinud väga palju ja nende aastate jooksul selle kõik endale meelde jätnud.

Raimond: Algul polnudki see Mereakadeemia, vaid Tallinna tehnikaülikool, kus töötasid targad professorid ja õppejõud. Alles 3 aastat tagasi sai sellest Mereakadeemia, kus saab õppida erinevaid ameteid, et merel hakkama saada. Näiteks laevajuhiks.

Emma-Liisa: Kunagi ammu asus Süsta park suurel karjamaal, millel asus mets. Süsta park on metsa osa, mis sellest alles on jäänud. Pargis jalutades märkad kaugemal aedadega ümbritsetud Balti Laeva Remondi tehast.

Loore Bethel: Professorid ja õppejõud, elasid Proffessorite külas. Väiksed majad üksteise kõrvale rajatud. Üle linna tuntud, kuna seal elasid ju kõik targad õpetajad.

Emili: Need must-valged pildid aedade peal, näitavad missugune nägi välja Kopli poolsaar umbes 100 aastat tagasi ja sa saad võrrelda pilte praegusega.

Säde Mai: Püha Nikolause kirik on koht, kus meie oleme käinud. Mina pole seal sees küll käinud, kuid olen seal õega õues mängimas käinud. Kiriku kõrval oli üks tore kiik.

Maru: Vanad ja põlenud majad. Inimesed on nendest ära kolinud. Kopli liinid on selle koha nimi. Varsti lammutatakse siit need majad ära ja ehitatakse uued.

Ranno: Meie retk hakkas lõppema ja tulime läbi Kase pargi. See asub kohe lasteaia kõrval ja see on meile kõigile tuttav. Käime me seal ju aastaaegu otsimas.

Vestlus lastega oli lõppemas, kui sisse kiirustas vabrikust lasteaeda jõudnud ema, kes tuli oma lastele järgi. Kuid sel päeval ei tulnud ta vaid oma võsukestele järgi, tal oli ka tähtis ülesanne: rääkida oma tähtsast tööst- vabriku tööst. Lastel oli jutuajamistest meeles, milliseid tootmisettevõtteid Kopli poolsaarel on ja oli. Klaasivabrik, keraamikatehas, laevaremonditehas ja kunagi ka kummitööstus.

Kõige paremini kirjeldab vabriku tööd Õpetaja Eva kirjutatud rütmisalm:

TE-TE-TEHASES TÖÖTAB MINU ISA,

NII SAAB LAEVADELE RAUAST RASKET LISA.

VA-VA-VABRIKUS VAPPER MINU EMA,

KAUNIST KLAASI KAUNIMAKS TEGEMAS KÄIB TEMA.

VARAVALGES ÄRKAME ME

KODUSEINTE VAHEL.

KINNITAME KEHA, NII PIME ALLES LAHEL!

LA-LA-LASTEAEDA MÄNGIMA NÜÜD MINA,

MÄNGUPLATSIL OOTAMAS MIND OLEDKI SIIN SINA!

Kõik rühmad said kaasa oma teadmiste kinnistamiseks ristsõna Kopli poolsaare "pärlitest" ja peotäie merekivikesi - magusaid-värvilisi pärleid!

Vetepesa rühma õpetajad,
Eva ja Karit