reede, 4. jaanuar 2019

Päikesepesa päkapikumaagia

Detsembris lõid jõuluootuse meeleolu päkapikud.




Lapsed mängisid kino
Päkapikud leidsid naela otsa riputatud suure soki. Lapsed arvasid, et see on meie onu Antsu sokk... Ei tea siis kas seetõttu, et onu Ants on nii toimekas või ka seepärast, et Päikesepesa lapsed olid tublid, toodi sinna sisse lõunapuhkuse ajal üllatusi. 

Jõuluootuse aeg on salapära, vaikust, kuulamise ja kuulatamise aeg. Päkapikusussi sisse piilumise rituaal sai mõnusaks osaks lasteaiapäevast.


Kõigepealt tuleb jõuluringi istuda - see on päris keeruline. Endale saab ju koha trügida.. aga kas sõbral on ringis ruumi, kas kõik mahtusid? Ja kas trügimine on kõige parm lahendus või äkki saab paremini (võlu)sõnadega? No ja vaikuse loomine, hoidmine ja kuulatamine - see on ju veelgi keerulisem. Kui kõik see keeruline on saavutatud, siis tuleb mõelda, milles ma täna tubli olin. Päkapikk oli ju märganud iga lapse juures midagi head...





























Hetked jõulupeost "Päkapiku unenägu"

Pilt: Karin Jürisalu




Päikesepesa õpetajad,
Silja ja Kätlin




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar