Tuultepesa jõuluootust saatis advendikalendri projekt.
Iga laps sai loosiga pesulõksukese, mis tähistas jõuluootus-aja kuupäeva 1-24
ning kaunistas selle numbriga ühe advendikalendri akna.
Laste soov oli, et avaksime advendikalendrit (nagu
varasematel aastatel), akende sisu-soovid seostusid valdavalt lumega (esimene
lumi advendikalendri tegemise päeval andis ka hea sisendi): lumesõda, lumememm,
lumepallid, lumekindlus, lumeingli tegemine, kelgutada, lumekindlust ja -onni
teha. Ka uisuplatsile oli soov minna. Söömise mõtted: verivorsti süüa, komme
süüa, mida päkapikud toovad ja päkapikusussi avada. Lastel oli ka erinevaid
soove rühmaruumi ja kuuse kaunistamiseks (peamiselt lumehelbed). Kinkide
tegemise ja otsimise soov oli. Villaste sokkide kudumise soov. Lapsed soovisid
ka jõuluvanale luuletust lugeda ning ise päkapikke piiluda.
Laste soove lume ja jää osas ei õnnestunud õpetajatel täita.
Verivorsti pakuti lõunasöögiks, komme tõid päkapikud. Lumehelbe tegemine
seostus “Käed aitavad kõneleda” raamatust kirigamiga “Hiire esimene lumi”.
Jõuluvanale sai luuletust lugeda ja laulda, päkapikkude piilumiseks sai
võimaluse ka lumises talvekülas. Lasteaia kuuse kaunistasid lapsed ise tehtud
villa-inglite ja miniatuursete toolikestega. Villased sokid jäid kudumata…..
Advendikalendri akendest avanes võimalus Eesti paigalindudega tutvumine ja
rasvapalli õue viimine, erinevad kaartide meisterdamise ideed heategevuslikule
kaardilaadale, erinevaid mängusid nii vanade kui Jõuluvana toodud uute
mänguasjadega - erinevad lauamängud, mikroskoobid, mTiny, veoautod õue jm.

Tuultepesa jõuluootuse aja oluline hetk oli igapäevane
salapärane päkapikusussi avamise rituaal.
Piduliku jõuluhommiku lauale küpsetasime meeskonnatöös
jõuluhõngulise plaadikoogi. Meeskondade nimed: kaneel, vürts, kardemon, nelk,
must pipar, muskaatpähkel, ingver. Koogi kaunistus tuli väga sarnane
kaljujoonistustega päkapikukülast. Iga laps sai pinginaabrile jutustada, mis
pilt on tema koogitükil.
Advendihommikutel kuulasime erinevaid muinasjutte. 3.advendi
puhul jutustasid lapsed ise “jutupäkapiku” meetodil ühe muinasjutu mis arenes
selliseks:
Elas kord üks pisike Päkapikk. Tal olid punased lühikesed
püksid ja müts oli ka peas. Ta läks
metsa kõndima. Metsas tuli talle vastu Hunt. Hunt tahtis Päkapiku ära süüa.
Päkapikk ütles: “Ära söö mind ära. Ma hoopis laulan Sulle!” Ja Päkapikk
lauliski “Me õnne Sulle soovime…… [Tuultepesa sünnipäevalaul]” Siis Hunt jäi
mõtlema, ei söönud Päkapikku ära ja ütles: “Mul ongi täna sünnipäev”. Päkapikk
ja Hunt hakkasid tegema sünnipäevatorti, et kõht täis saada. Nad panid tordile
metsmaasikaid. Kui tort sai valmis, siis jalutas neist mööda rebane, kellel oli
samuti kõht tühi. Möödus ka liblikas, puu otsas oli puust orav. Kõik kutsuti
sööma. Järsku!!! Haihtus Päkapikk ning lumi sadas maha. Rebane jooksis ehmunult
minema. Liblikas lendas maismaale (nad olid saarel!), Hunt hakkas Päkapikku
otsima. Ta võttis suuna Lapimaale. Kui oli jää, siis ta uisutas, kui oli vesi,
siis ta ujus. Lapimaal ta leidiski Päkapiku üles. Päkapikk oli läinud Hundile
kingitust meisterdama.

Üllatusterohket jõuluaja jätku soovib Tuultepesa!!!