Vetepesa käis väga vesisel kolmapäeval Eesti Loodusmuuseumis tutvumas eluga vees ja vee ümber.
Küsi Vetepesa laste käest, kas nad teavad:
• Kuidas nimetatakse hülge ujumise käppasid? (LOIVAD)
• Mis on teistel vees elavatel loomadel varvaste
vahel? (NAHK)
• Miks on osadel loomadel ja kaladel vurrud? (ET
NAD KA SOGASES VEES OSKAKSID TOITU OTSIDA)
• Kuidas saavad hülged hingata? (TULEVAD VEE
PEALE)
• Kuidas saavad kalad hingata? (LÕPUSTEGA)
• Kas kalad on tummad? (EI, NAD TEEVAD ERINEVAID
HÄÄLITSUSI – inimene ainult ei kuule)
• Miks on ahven triibuline? (ET TEDA OLEKS
PILLIROO JA PÄIKESE TEKITATUD VEEMUSTRI VAHELT KEERULINE LEIDA)
• Kes on Eesti kõige aplam röövkala? Milline on
tema suu? (HAUG – saime katsuda haugi pead, suud, sissepoole suunatud hambaid)
• Miks on vee ääres elavad loomad saarmas,
kobras, naarits, ontatra pruuni värvi? (SEST JÕEVESI ON PRUUNI VÄRVI)
• Miks kobras oma sabaga vee peale lööb?
(HOIATAB TEISI HÄDAOHU EEST)
• Mis värvi on kopra hambad? (ORANŽID – nad on
kaitsevärvi ja nii pikad, et ei mahu suhu ära)
• Mida tähendab „kohastumine“? (ELUTINGIMUSTE
JÄRGI MUUTUMINE)
• Mis kala on Eestis looduskaitse all? (SÄGA, kes võib elada 80-aastaseks, kasvades muudkui suuremaks ja suuremaks, meie oma silm
nägi ühe meetri pikkust säga)
• Kas Eestis on elektrikalu? (EI OLE)
Silja Järve ja Kätlin Tanin
Vetepesa õpetajad
Vetepesa õpetajad