Vetepesa Eesti Loodusmuuseumis

Vetepesa käis väga vesisel kolmapäeval Eesti Loodusmuuseumis tutvumas eluga vees ja vee ümber.

Küsi Vetepesa laste käest, kas nad teavad:

• Kuidas nimetatakse hülge ujumise käppasid? (LOIVAD)

• Mis on teistel vees elavatel loomadel varvaste vahel? (NAHK)

• Miks on osadel loomadel ja kaladel vurrud? (ET NAD KA SOGASES VEES OSKAKSID TOITU OTSIDA)

• Kuidas saavad hülged hingata? (TULEVAD VEE PEALE)

• Kuidas saavad kalad hingata? (LÕPUSTEGA)

• Kas kalad on tummad? (EI, NAD TEEVAD ERINEVAID HÄÄLITSUSI – inimene ainult ei kuule)

• Miks on ahven triibuline? (ET TEDA OLEKS PILLIROO JA PÄIKESE TEKITATUD VEEMUSTRI VAHELT KEERULINE LEIDA)

• Kes on Eesti kõige aplam röövkala? Milline on tema suu? (HAUG – saime katsuda haugi pead, suud, sissepoole suunatud hambaid)

• Miks on vee ääres elavad loomad saarmas, kobras, naarits, ontatra pruuni värvi? (SEST JÕEVESI ON PRUUNI VÄRVI)

• Miks kobras oma sabaga vee peale lööb? (HOIATAB TEISI HÄDAOHU EEST)

• Mis värvi on kopra hambad? (ORANŽID – nad on kaitsevärvi ja nii pikad, et ei mahu suhu ära)

• Mida tähendab „kohastumine“? (ELUTINGIMUSTE JÄRGI MUUTUMINE)

• Mis kala on Eestis looduskaitse all? (SÄGA, kes võib elada 80-aastaseks, kasvades muudkui suuremaks ja suuremaks, meie oma silm nägi ühe meetri pikkust säga)

• Kas Eestis on elektrikalu? (EI OLE)

Täname väga Eesti Loodusmuuseumi õpetajat põneva tunni eest!

Silja Järve ja Kätlin Tanin
Vetepesa õpetajad