Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal...
Nimelt eelmisel reedel käisime Staabi- ja sidepataljoni lahtiste uste päeval. Ilm oli päikseline ja matk mitme sõiduvahendiga kõigile jõukohane. Kohapeal määrati meile teejuhiks oma sõdurpoiss jning esimene käik oligi sõdurivarustust uudistama. Saime tunda seljakoti raskust ning telgis pikutamise mõnu. Edasi saime lähemalt uudistada Pasi soomukit ja, kellel eriti vedas, selle rooli keerata. Järgnesid laskeharjutused nii püsti kui pikali. Sellise treeningu peale olid kõigil kõhud tühjaks läinud ning meid paluti lahkesti sõdurisupile ja kringlile. Kaasa saime tuubidega maskeerimispastat, et pärast veel endile uhkeid sõjamaalinguid teha. Suur aitäh Triinu emale, kes Tuultepesa lastele selle meeldejääva päeva aitas korraldada!
Ei möödunud nädalatki...
... kui sel teisipäeval suundus Tuultepesa poole magamise pealt hiilides
Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusele. Miks poole magamise pealt ja miks
hiilides? Aga sellepärast,et populaarse näituse hommikused ajad olid
juba kõik hõivatud ning kella kolmeks minnes ei tohtinud ometi teisi magajaid äratada. Kohale jõudes sattusime põnevasse seenemaailma, kus uudistamist oli nii
suurtel kui väikestel. Saime teada, et neid seeni mida ei tunne, ei tasu ka korjata ega süüa, seentega saab isegi lõngasid värvida ning peale tigude ja usside
maiustavad seentega mõnikord ka hiired. Näitusel saime kõik targemaks.
Allpool värvikas galerii mõlemal õppekäigul kogetust :)
Merle Tõnurist
Tuultepesa õpetaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar