Sügisnäitus "Seda paati pole tehtud linnuluust"

Kopli Lasteaed tähistab jätkuvalt Merekultuuriaastat.  Iga-sügiseseks kunstinäituseks on lasteaia plaadikividest siksakilise lainetusega fuajee põrand muutunud PAADISADAMAKS. Suvisel Lõputrallil maalitud purjed on taas heisatud. Kohad kaide äärde on saanud kõik suvel meisterdatud või spetsiaalselt näituse tarbeks kokku klopsitud paadid, laevad, parved, purjekad, allveelaevad, lootsikud, praamid, kakuamid.

Nagu laulusalmgi ütleb, siis tõesti ühtegi alust linnuluust meisterdatud pole. See-eest leidub kõike muud: plastiliini, pappi, plastikut, puitu ja puukoort, suvikõrvitsat, penoplasti, kartongi, paberit, pilliroogu, puulehti, fooliumit...

Meisterdamises võis osaleda kogu pere. Ainus, kuid oluline tingimus oli, et veesõidukit luues tuntaks koostegemise rõõmu. Lasteaia paadisadam sai uhke ning mitmekülgne.  Igal rühmal on oma kai, mille äärde alused on randunud. Siin näeb suuri, eriti suuri, väiksemaid ja eriti pisikesi aluseid. Kõik veesõidukid on kodudes ristitud lapse nimega.

Miks ripuvad näitusel ka triibuline särk, kuivatatud särjed ja piip, maailmakuulsate kunstnike reprod – seda saavad näitusekülastajad juba ise nuputada. Selge on see, et ega nad seal ilmaasjata tolgenda :)

Mõtteid näituse külastamiseks

● Iga laps räägib enda laevast – kellega meisterdas, mis materjale kasutas, milliseid sõitusid selle laevaga teha saab (kauba vedamine/lõbusõit/kalapüük vm).

● Lapsed keeravad oma kaile selja, õpetaja võtab ühe laeva ära – milline/mis kohast on kadunud?

● Leia oma käi äärest/ näituselt kõige suurem laev ja kõige väiksem laev.

● Lugemisharjutus suurematele lastele: Mis on maailmakuulsate kunstnike nimed, kelle maalidel on kujutatud mereteemat? Kas hääldatakse samamoodi kui loetakse?

● Miks on näitusel paadid-laevad-parved? Merekultuuriaasta. 

● Kust on pärit näituse sildi purjed? Lõputrall/Merepidu.

● Miks on näitusel  triibuline särk, kuivatatud särjed ja piip, kunstnike reprod?

Mõisted seoses mereteema ja meie näitusega

[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat":

Paat –  väike, hrl pealt lahtine veesõiduk

Laev – suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)

Parv – veetav, veevoolu v inimjõu abil liikuv kõrvuti asetatud palkidest, ujukitest vm koostatud veesõiduk

Kakuam – suur seisevnoot hrl räimepüügiks

Kai – rajatis sadamas laevade randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks (laeva laadimine käsitsi või kraanaga) ja lossimiseks (laeva tühjaks laadimine)

Randuma – merelt vm suuremalt veekogult randa, kalda äärde jõudma

Sadam – veetranspordivahendite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga

Mast – tugev kõrge püstloodne v ahtri poole veidi kaldu olev puu- v raudpost, mille külge kinnitatakse (purje)laeva purjed ja muu taglas (laeva purjesid, tulesid, signaallippe jms kandvate peelte kogum ning selle ja purjede hoidmiseks ja seadmiseks vajalikud trossid)

Merehõnguline näitus ühes paadisadamaga on veel üleval. Tulge vaatama ja imetlema!

Eva Eslon-Konnapere, Päikesepesa õpetaja

Silja Järve, Linnupesa õpetaja

Pildid: Kadri Toomeste