Projekt EESTI: metsloomad

 

Jõuluajaks tõi õppealajuhataja Maret meile kotitäie sammalt ja samblikku. Kuna pärgade meisterdamisest jäi seda mõnus kogus alles, uurisime seda imelist loodust uue aasta saabudes veidi pikemalt. Samblas olid peidus putukad.

Sammal ja samblik. Uurimine, tähelepanekute üles märkimine.

 Erinevate meelte tundma õppimine samblikuga.

 

Sammal tuli metsast ning oli igati paslik uurida, kes metsas peale sambla-putukate veel elavad. Lapsed esitasid küsimusi, mida nad sooviksid metsloomade kohta teada saada.

Enamikele laste küsimustele sai vastuse toitumisahelat uurides (miks osad loomad magavad talveund? Miks on mõnel loomal osad hambad pikemad? Kuidas saab aru, mis loom on siin käinud? Miks osad loomad söövad teisi?

https://docs.google.com/presentation/d/124yx05JAiH1R1PYvskho_0QiO-APa7F9Jyk_yfL7OOo/edit#slide=id.gb781a9f750_2_33

Erinevaid Eesti metsloomi.

Loomi uurides selgus, et neil on erinevad hambad ja ka erinevad jalad - käpad või sõrad. 
Kes on kõndinud lasteaia õuealal?

 

Uurisime erinevaid jälgi ka Kopli kalmistupargis. Laste leidudest ülevaade siin esitluses: 

 https://docs.google.com/presentation/d/1Jvia4TkCIGKrCqTE0qAwIXK0BuC5JMqXIQneJpaj8go/edit?usp=sharing ]

 

Inimene jätab ka erinevaid jälgi. Ökoloogilisest jalajäljest saime aimu, kuid see on elukestev õpe. Käe-, jala- ja sõrmejäljed said kenaks kunstitööks.

Et saada aimu kui suur on siil või põder, asetasime laste mõõtmiseks seinale mõõtkava.
 Iga laps koostas ankeedi, kuhu märkis kui pikk ta on ning millisest loomast on ta suurem, millisest väiksem.

 

Milleks loomad kasutavad saba? Sarvi? Häält? Lapsed kuulasid raamatust etteloetut, 

 meeskonnatööna märkisid saadud teadmised. 

 Sammalt uurides, hakkasime õppima ka laulu “Samblalõhnane laul” Leelo Tungal/Priit Pajusaar. Mis lõhnased mälestused on ka Tuultepesa lastel? Lapsed täitsid ankeedi - minu sünnipäev, mis aastaajal see on, mis lõhnad on minu sünnipäeval, mida teevad loomad minu sünnipäeval? Lapsed teavad projekti lõpuks enda sünnikuupäeva ning mis aastaajal see on.

Rivisse läheme sellise mänguga: rivi esimese lapse loosime. Millal on Sinu sünnipäev? Mis aastaajal? Ja seejärel kogunevad tema selja taha kõik samal aastaajal sündinud lapsed. Seejärel aastaringist järgmise aastaaja lapsed jne kuni ring saab peale.

 “Samblalõhnane laul” ja mõtted sünnipäevalõhnadest esitasime ka EV 103 tähistamisele pühendatud aktuse-videos. Sammal sai aukoha ka pidulaua kaunistusena. Põdrasambliku teed olime mekkinud, pidulauale seda siiski ei keetnud, võtsime ette hoopis piparmünditee. Kaheksakannad ja ilmarattad pidulauda kaunistamas. Kaheksakanna teisele poolele kleepisid lapsed QR koodi, mis viib nad ka kodus aktuse-videoni.  

  Vastlapäeva tähistamiseks oli vaja luua selgust, miks just sellised traditsioonid sel pühal on. “Pildipillerkaar” kaartide abil erinevaid mänge mängides selgus, et metsloomade sugulased on koduloomad. Näiteks metssiga kodustati ning meil on nüüd roosa kodusiga. Vastlapäevaks oli vanarahval terve siga ära söödud, vaid jalad olid alles - neist keedeti suppi, kontidest tehti vurrid. Tänapäeval saab teha vurri ka nööpidest. Liugu lasime ka. Miks lasi vanarahvas liugu? Et saada pikad linataimed. Tuultepesa lapsed lina ei kasvata. Riided tulevad hoopiski Bangladeshist, Hiinast, Indiast, Kambodžast jm - teame, sest uurisime endi riideid. Tulemused kandsime maailmakaardile. Laps tutvustas, kust tema riided on pärit ning millised metsloomad seal elavad. Kaubandus on seotud juba teise suurema alateemaga projekt EESTI raames. Tekkis ju Tallinn just seetõttu, et asus kaubandusele soodsas asukohas. Sellest järgmises blogipostituses!

Tuultepesa õpetajad Aire, Kerli, Silja