LIIVAPESA

Liivapesalaste esimene projekt (august-1.okt 2021) kandis nime LIIVAPESA. Projekti teema oli õpetajate algatus ning tulenes Liivapesa rühmaks saamisest ning vajadusest uute laste, rühmaruumide ning õpetajatega kohanemiseks. Liiv on lapsele 3-4aastaselt igati eakohane mänguvahend, lõime läbi projekti rühma nimega emotsionaalset sidet ning uurisime seda materjali.

Õpetaja uuris laste käest: kust leiab liiva? Lapsed teadsid: pargist, liivakastist, mere äärest ja merest. Uurisime, kas nii on ning mida veel avastame? 

 

PARGIST. Huvitav oli see, et Kase pargis pole lastele liivakasti, kuid koertepark andis hea võimaluse arutada, kes seal mängivad ja miks lapsed seal ei mängi. Oli lapsi, kes olid ka koerteparki käinud uurimas ning said oma teadmisi jagada (koertepargi silt, suure koera märk). Kakase ja pissise liiva teema seostus hästi prügi-teemaga (Maailmakoristuspäeva raames keskendusime ka prügikastidele rühmas, lasteaias. Sai ka pargis uurida). Lapsed teadsid, et koerte kaka tuleb visata prügikasti. Prügiauto viib ka loomakasti prügi prügimäele. Lapsed seostasid, et ka beebide kaka visatakse mähkmega prügikasti. 

LIIVAKASTIST. Lapsed oskasid kaasa rääkida, miks on liivakastile vaja katet - Kate liivakastil on selleks, et kassid, varesed ja koerad ei saaks pissida ja kakada.

Lapsed teadsid, et liiv käib liivakastis ning ei tohi olla muru peal - liiv saab otsa liivakastist. Lapsed teadsid, et liiva seest leiab liivaterasid. 

liikumisõpetaja Sandra liikumistegevus liivakastis

MERE ÄÄREST. Liivapesa rühm tutvus ka õppekäigul käimise võimalusega, laste oskused rivis kõndida arenesid. Miks kollast vesti on vaja, see teadmine oli vestlusringi ajal abstraktne. Lapsed arvasid et selleks on vaja, et jope/kombekas mustaks ei läheks, et ära ei upuks. Mõned lapsed seostasid ka autodega, liiklusega. 

Lapsed mäletasid, et käisime mere ääres ning seal toimus “ringlaul”.

Avastasime, et liiva võib leida ka JALANÕU SEEST. Liiva projekti raames harjutasime ka jalanõudest liiva välja kallutamise ja jalanõu tagasi panemise oskust. Enamus lapsi hindas projekti lõpus, et ta oskab seda teha (projekti lõpetamise päeval vastas 11 last, et oskab; 4 last et ei oska - õpetaja on laste enesehinnanguga päri). Lapsed teavad, et jalanõud tuleb puhastada - rühmas asendanud õppealajuhataja Mareti tagasiside: “Unustasin jalanõude puhastamise, istusid iseseisvalt liivakasti äärele ja hakkasid jalanõudest liiva välja kallama.” 

MIDA LIIVAGA TEHA SAAB?

Lapsed nimetasid, et saab teha “liivavorme”, kaarti ja kunsti. 

Saime juba läbi teha ka liivapesa sünnipäevakombestiku ning esimesed ise tehtud liivaterakeste kaardid said sünnipäevalaste kodudesse. Lapsed valmistasid ka tiitellehed arengumapi Liivapesa aastasse, sünnipäevade stendi “liivaämbritega”. 

 

MILLINE ON LIIV?

Liiv on soe, külm, kuiv, märg.

Liiva on palju (näitab käega).

Liiv ei hammusta.

Liiv on must.

 

LIIVAKÜPSISE JA LIIVAKOOGI VÕRDLUS

Lapsed märkasid ja teavad, et: Küpsises on suhkur, magus.

Mudaküpsis, Veeküpsis, Päikeseküpsis - lapsed annavad Liivaküpsisele nimetusi. Päris liiva ei või süüa, sest on kibe. Mängult võib. Linnuksed söövad liivakooki. Liivaküpsis on kibe, tean sest kui beebi olin siis maitsesin (mõtleb Linnupesa rühma). Mul on läinud liiva suhu. Liiv võib minna ka silma. Küpsist tohib süüa aga liivakastist ei tohi. Kui liiv jääb hamba sisse siis hambad muutuvad ära. Õues tegin liivakooki mängult, Sõin ja oli šokolaadi maitsega.

 

Liivapesa projekti lõpuks olid lapsed uue rühmaga kohanenud, saanud selgeks, kus saab pissida, puhata, süüa, riietuda, mängida, laulda, sporti teha, kuidas majas liigume ja sööklas sööme. Kuidas end päeva alguses kohalolijaks märkida, kuidas mummude abil rivis mõnus koht leida. Uus õppeaasta algas hästi!

 

Liiva uurisid koos lastega

õp.Kätlin, õp.Silja ja õp.abi Kerli